Omamoodi talupidaja

Täna ärkasin varakult ja võtsin enda jaoks aega. Vaatasin lapsepõlvesaadet, jõin tassitäie teed, saatsin paar e-kirja teele, uurisin natuke Vormsi kohta ning avastasin end hommikusöögi peale mõtlemast. Lippasingi siis kasvuhoonesse, et võtta sealt paar päikesesooja tomatit ning urgitsesin mulla seest välja mõned värsked kartulid. Viimased maasikad põske ning möödaminnes kurkide kastmine... Mmm, ja siis veel basiilik!
Köögis salatit nosides, Vikerraadiot kuulates ning oma mõtteid mõlgutades, märkasin äkki laual üht kevadist Oma Maitset ning hakkasin seda sirvima. Olin selle riiulist eile välja urgitsenud, kuna mõte on teha täna oma lemmiksibulapirukat. Nimelt meie suur selleaastane sibulakasvatus kandis vilja ning nüüd on terve kuurialune suuri ja pirakaid siiruviirulisi täis. Mäletan, kui väiksena sibulat toorelt sõin ning selle vägiteoga palju tähelepanu pälvisin. Nüüd on see komme taas mulle sisse tulnud. Usun, et sibulas on palju väge.
Kuid lisaks sellele pirukaretseptile jäi mulle silma veel miski. Nimelt artikkel ühest omamoodi talupidajast. Kopra karjamõisas Valgamaal elab talunik Jüri, kes kasvatab kanu, kes munevad siniseid, rohelisi, lillakaid ja sibulakarva pruune mune. Mulle hakkas see lugu kohe meeldima! Sain vastuse mitmele oma küsimusele, mis mind on aastaid vaevanud. Näiteks sain teada, et maakanade munad on kollased ainult siis, kui linnud väljas käivad ning nõgeseid ja lutserni süüa saavad. Talvel laudas on ka maakanade munad heledad. Suurtes kanafarmides antakse lindudele toiduks juurde karotinoide - kui neid liiga palju saab, läheb muna oranžiks. Jüri ütleb selles artiklis, et tema oma kanadele karotinoide, soja ega maisi ei anna, vaid kasvatab ise nisu ja otra, mida linnud nosivad. Lisaks kasvatab Jüri mitut värvi porgandeid, mida restoranid heal meelel ostavad. Ürdiaias kasvavad lisaks petersellile ja tillile ka basiilik, tüümian, pune, salvei, rosmariin, rukola ja erinevad salatitaimed. Karjamõisas on Eesti suurim lambakasvatus. Loomad ei ela seal külmal eurotsementpõrandal, vaid soojal ning puhtal põhul, kus on hea olla. Talunik on mitmele mahajäänud vallakeskuse hoonele taas elu sisse löönud - villakuivati, rosmariiniaed, rohelise sibula kasvandus... Maheviljelusega hakkas Jüri tegelema, kuna polnud raha väetist osta ning lisab, et ka iseloom on tal veidike laisavõitu: Neid väetisi peab ju õigeaegselt panema. Mina olen selline, kes mõtleb, et homme ka päev. Kui tahad väetisega suuri saake saada, siis nii ei saa. Mahe olla on lihtsam ja mugavam, mul kõik asjad kasvavad ise oma loomade sõnniku peal. Selliseid Jürisid võiks meie maal rohkem olla, tõepoolest.

http://www.koprakarjamois.ee/

Nüüd siis see retsept, mis täna teostust leiab. Loodetavasti kellelgi veel kunagi.

SINEPINE JUUST-SIBULAPIRUKAS ehk Teele lemmiksibulapirukas
Nii irooniline, kui see ka pole, siis piruka valmistamiseks pole vaja mune lisada.

Tainas: 
180 g võid
3,5 dl nisujahu
0,5 tl küpsetuspubrit
1 tl soola
90 ml külma vett

Täidis:
800 g mugulsibulat (olen rohkem pannud)
30 g võid
1,5 tl kuivatatud tüümiani
tšillihelbeid
pisut riivitud sidrunikoort
3 sl äsjapressitud sidrunimahla  
u 200 g juustu
3 sl (Inglise) mahedat täisterasinepit (olen kasutanud Salvesti sinepikastet)
vett

Lehelisema taina vamistamiseks pane või 30 minutiks sügavkülma. Jahu, küpsetuspulber ja sool kaussi ning hoia kuni või tahenemiseni jahedas. Siis sega kuivained hästi läbi, riivi jämeda riivi abil hulka või, sega veel. Lisa külm vesi ning suru võimalikult vähe segades ühtlaseks tainaks. Mähi toidukilesse ja jäta 30 min külmikusse.
Sel ajal valmista täidis. Haki sibul ning kuumuta võisel pannil aeg-ajal segades ligi 10 minutit. Maitsesta töö käigus tüümiani, soola ja tšilliga. Lisa nii palju vett, et see sibula kataks, ning jäta nõrgale kuumusele hauduma seniks, kuni sibulad on peaaegu lagunenud. Lisa sidrunikoor ja -mahl ning jahuta segu. Seejärel riivi juust, aga selle arvestusega, et osa juustust jääks piruka peale puistamiseks.
Määri pirukavormi põhi ja servad võiga ning kata 3-5 mm paksuselt ühtlaseks rullitud tainaga. Täkesta pind ning küpseta põhja ahju keskosas 220 kraadi juures ligi 10 minutit. Määri tainapind üle sinepiga ning vala peale sibula-juustu segu. Kata järelejäänud juustuga ning kõpseta 180-kraadise ahju alaosas 40 minutit ehk kuni täidis on hüübinud ja pirukas sobiva tooniga. Serveeri jahtunult.



Kuigi retseptis on mõeldud ümarat vormi, siis mina olen tavaliselt suurele ahjuplaadile selle teinud. Nii saab rohkem ja küpseb kiiremini, kuna täidis on õhemalt!