Algus

Täna tähistavad mitmed mu armsad uut algust - kes Eestis, kes kaugemal. Ka minul on omamoodi väike algusevärin sees. Ikkagi uudsus on see, mis elusamat tunnet tekitab. Kuigi rutiin on turvaline, siis olen praegu õnnelik, et seda veel tekkinud pole. Jätan nüüd suve selja taha ning alustan taas.

Ilusaid väikeseid ja suuri uusi algusi!

Kuid kõige selle ärevuse keskel suvi ei kao. Mälestus sellest jääb. Ja elab edasi. Minus ja luules, muusikas ja raamatutes.

Sinine terrass

Täis roosat eha sinine terrass,

kus punast tülli laotand akendelle

ning purpurrätiku mu õlgadelle

päev loojenev, nii kaunilt kustumas.

Kui verev roosikimp veel hõõgumas

ta taevas - suurem õde lilledelle,

kes armust haiged. Aldis lõhnadelle,

ma trepi vanal astmel istumas.

Siin pudeneva halli kivi praos

nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab

ja kressid rohu niiskenevas vaos

kui leegid üleroomavad mu kingi,

ent põõsalt, peenralt lõhnu, lõhnu sajab,

see meeli ülendab kui õndsus mingi. 

M. Under

*******