Õnn ühes käes ja nukrus teises.

Inimloom on üks kummaline olevus, tõepoolest. Vahel ei suuda me otsustada, kas olla tänulik selle üle, mis meil on, või tunda nukrust selle üle, mida meil hetkel pole. Mõistus käsib vait olla ja edasi teenida, süda hakkab valutama. Tunda, et kõik on halvasti ja ka hästi, on muserdav.

Täna sattus mulle kätte üks lugu, mille kinkis mulle mu sõbranna sünnipäevaks. See oli kaua aega olnud minu laua-alusel ning arvatavasti ootas tänast päeva. Mulle ei ole kunagi meeldinud, kui inimesed teiste erakirju loevad. Pidev uudishimu pole minu iseloom. Kuid täna seda kirja lugedes tekkis mul tunne seda jagada. Abistavaks asjaoluks on see, et tegu on tsitaadiga. Pika jutustusega, millest täna oli kohutavalt palju abi. See pani mind muigama, naerma, kurvastma ja mõtlema, et mis siis ikkagi on elus oluline? Millisele eluloole me tahame oma allkirja Lõpus alla kirjutada?

Ma arvan, et nüüd on õige hetk seda siia kirjutada. Sest kui see aitas mind, siis ehk aitab see kedagi edasi. Võiks ju nii olla...

***

Võlusõnad tuju parandamiseks.
"Iga inimene on mõnikord kurb. Mõnikord kohe tunned end  näruselt, turtsakalt, üksildaselt ja viimseni kurnatult. Sellistel päevdel tunned end väikese ja tähtsusena, kõik tundub kättesaamatu. Kohe ei saa oma asjadega hakkama. Juba alustamine on täiesti võimatu. Kurbadel päevadel on selline tunne, nagu tahaksid kõik sinult midagi saada. Mis iseenesest polegi nii halb. Oled närviline ja ärevil, see võib viia küünte närimiseni, see omakorda ainsa silmapilguga kolme šokolaaditahvlini. Kurbadel päevadel on tunne, kui hõljuks sa nukruse ookeanis. Iga hetk võid pisaratesse purskuda, isegi teadmata, miks. Lõpuks on tunne, nagu poleks su elul mingit eesmärki. Ja sa ei tea, kui kaua sa veel vastu pead, ja tahaks karjuda: "Palun laske mind maha!". 
Kurvastamiseks pole palju vaja. Võid lihtsalt ärgata ning end mitte kõige paremini või kaunimana tunda, paar uut kortsu leida, kaalus juurde võtta või nina otsast hiigelvistriku avastada. Võid unustada oma kohtingukaaslase nime või on sinust piinlik pilt avaldatud. Võid olla äsja maha jäetud, lahutatud või vallandatud, end avalikkuse ees lolliks teha, alandava hüüdnime käes kannatada või hoiavad lihtsalt juuksed kohutavalt halvasti. Võib-olla käib töö sulle närvidele. Pingutad kahe eest, et kellegi teise kingi täita. Ülemus võtab su kallal ja teised teevad kõik, et sind hulluks ajada. Võib-olla on sul meeletu peavalu või kaelalüli paigast ära, halb hingeõhk või hambavalu, kuivad huuled või vastik sissekasvanud varbaküüs. Mis iganes põhjus ka poleks, ikka oled sa veendunud, et kellelegi seal üleval ei meeldi sa sugugi. 
Oh, mida teha, mi-i-da ometi teha?
Kui oled selline nagu enamus inimesi, peidad sa end põhjendamatu usu taha, et kõik saab küllap jälle korda. Ja siis veedad ülejäänud elu üle õla piiludes, hirmust, et kõik jälle valesti läheb. Ise samal ajal pahuraks, küüniliseks või pateetiliseks alandlikuks ohvriks muutudes. Kuni sa sellesse masendusse langed, et pikali heidad ja anud, et maa su neelaks või mis veel hullem - satud sõltuvusse Billy Joeli lauludest. See on hullumeelne, sest ainult üks kord oled sa noor ja vanagi ei saa kaks korda olla. Kes teab, millised fantastilised sündmused sind nurga taga ootavad? Maailm on lõppude lõpuks hämmastavaid avastusi täis, asju, mida sa veel ette kujutadagi ei oska. On sulnid, õnne täis lõhnad ja rikkalikud jagamist ootavad toidulauad. Võib-olla saad sa lõpuks hiigla rikkaks või saab sinust hoopis superstaar (ühel päeval). 
Kõlab hästi, kas pole?
Ent oota, see pole veel kõik!
On veel peapealseisud ja mängimata mängud ja jooga ja karaoke ja hullumeelne metsik boheemitants. 
Kuid mis kõige parem - on ju armastus. 
See tähendab pikki igatsevaid pilke, kõrva sosistatud mõttetusi, hellitusi, suudlusi ja siis veel rohkem suudlusi. Nii et kuidas tabada seda õnnistavat kuumas mullivannis liuglemise tunnet? See on lihtne. Esiteks lõpeta põgenemine ebameeldivate asjade eest. On aeg seista nendega silmitsi. Nüüd lase end lõdvaks. Tõmba paar korda sügavalt hinge (nina kaudu sisse ja suu kaudu välja). Proovi mediteerida, kui oskad. Või mine jalutama, et pead selgeks saada. Tunnista asjaolu, et osa tundesaasta tuleb minna lasta. Ürita asju vaadata teise nurga alt. Võib-olla oled see tõesti sina, kes on süüdi. Kui nii, sisi ole küllalt täiskasvanu ja  palu andeks (selleks pole kunagi liiga hilja). Kui keegi teine käitub valesti, siis aja selg sirgu ja ütle: "See ei ole õige ja ma ei kavatse sea enam taluda!". Pole hullu, kui tuleb ka jõuline olla. (Kuid haruharva tuleb inimesi pikalt saata.) Ole selle üle uhke, kes sa oled, aga ära kaota oskust enese üle naerda. (See on palju lihtsam, kui suhelda positiivsete inimestega.) Ela iga päeva nii, et see on su viimane, sest ühel päeval see nii ongi. Ära karda liiga suuri tükke hammustada. Riski suurelt. Ära ealeski hoia end tagasi. Mine ja hüppa. Lõppude lõpuks, kas elu siis selles ei seisnegi?"

B. T. Grieve

Selline see lugu siis oligi, mis täna taas ja taas minu silmade alt läbi voolas. See oli kui jõuline vesi mu veidi roostetanud ja kinnijäänud vesiveskile. 

Kuid mis teeb asja eriti kummaliseks on see, et minu juukseid ei hoia tõesti täna hästi, mul kummitab mitu Billy Joeli lugu, tunnen end täna mahajäetuna ja mul on lausa mitu kaelalüli paigast ära.

Lähen ja riskin. Suurelt. 

You've got your passion, you've got your pride
but don't you know that only fools are satisfied?
Dream on, but don't imagine they'll all come true.