Suveajal

Täna on esimene päris tõeline kevadpäev. Päike on juba nii soe, et meelitab lausa päikest võtma. Vaher andis eelmine nädalavahetus korraliku mahlasaagi, tänasest jookseb ta taas korralikult. See pole ükski aasta nii magus tundunud, sest igatsus kevade järele on sel aastal kuidagi erakordselt suur. Täna hommikul mõtisklesin Eestimaa looduse üle. See on palju pikaldasem kui näiteks Austria loodus, mida ka omajagu tunnen. Kuid Eestis on kõik palju mitmekesisem. Siin on valged juunikuu ööd ja sumedad ritsikasirinat täis augustiõhtud. Tõsi, kevaded lasevad end kauem oodata ning on aeglased. Tulbid on oma pead küll tänaseks välja pistnud, kuid nende õitsemiseni kulub veel palju aega. Samas pole midagi ilusamat kui hommik, mil märkad esimesi avanenud tulpe.

Kuulasin täna hommikul hommikukohvi kõrvale Anu Välba intervjuud Piret Rauaga, kelle "Roosi tahab lennata" ka minu raamaturiiulis juba ootel on. Tegemist on lihtsalt niivõrd võluva raamatuga, mille ma lihtsalt pidin endale saama. Nii juhtuski, et juba üle-eelmisel aastal jõuludeks teiste raamatute hulgas ka selle endale sain. Päris niisama. Olen avastanud, et mulle meeldib lasteraamatuid vaadata, lugeda ja päris endale osta. Mulle meeldib üldse raamatuid lugeda, sirvida, vaadata, hoiustada, osta, paitada, käes hoida või lihtsalt nendega ühes toas olla. Usun raamatute ravitoimesse. Ja see tähendab mitte eneseabiraamatutesse, vaid nendesse päris raamatutesse, mis aitavad palju rohkem inimest kui need "eneses abi peitvad" teosed. Äkki annab just Tõnu Õnnepalu, Valdur Mikita, Leelo Tungal, Voldemar Panso või kellegi teise raamat sulle Sinu vastuse. Muidugi, mõelda ja analüüsida tuleb rohkem, kuid kas see polegi siis enese leidmise eelduseks? Igaljuhul meeldis mulle Piret Raua öeldu, et kirjandus ja tegelikult kultuur üleüldse aitab inimesel oma sisemiste heitlustega edukalt toime tulla. Usun, et kultuur ehk kvaliteetne kirjandus, muusika, kunst jt paneb inimese mõtlema ja mõtlev inimene on enesekindel ning tugev juba niikuinii, kõigest muust hoolimata.

Mina naudin oma kodurahu. Öösel keerasime kella, nüüd on palju kergem ja lihtsam olla. Õhtud on pikemad ning keha ei vaja enam nii palju und. Elu on lihtne ja ilus.