Tuesday 27 September 2011

Kas mõistus või süda?

Olen õppinud, et maailmas võib toimida erinevalt - südame ja mõistusega. Mõlemal juhul võib toiming veaks osutuda. Nii peabki leidma viisi, kus südametunnistus jääks puhtaks ja meel avatuks. Ennast pidasin ma alati rohkem mõistuseinimeseks. Polnud kunagi aru saanud, miks peaks minema kaasa ettearvamatute ja salakavalate tegudega. Kaalusin ja mõtlesin kaua, kuidas ja milliselt ma käituma peaksin. Nüüd ei oska enam end kuskile klassifitseerida. Elu on toonud mind maailma, kus on kõike - nii südametukseid kui ka mõistusehäält. Õnnelik olen ma küll, kuna ma olen leidnud enda ümber head inimesed. Need, kes on kvalitiivsed ja armastavad maailma südamega. Nagu minagi - seda olen ma nende kaudu omandanud. Aitäh!

Monday 26 September 2011

Kodu minus ja mu ümber

Ikka ja jälle tuletab suvi end vahel meelde. Täna oli see hetk, kui meenusid need hirmukrõbinad hinges, kui mõtlesin sügise peale. Sinna vahele oli pikitud ka ärevusevõbinaid. Nüüd on sügis käes ja kõik on kuidagi uus, kuid siiski vanamoodi. Käisin nädalavahetusel kodus ja taipasin lõplikult, mida tähendab kodusoojus. Ühel tasandil on see ju midagi abstraktset; õhustik, mis teeb kodust paiga, kuhu on alati hea tagasi tulla. Nüüd sain aru ka veel ühest tasandist - päris soojusest! Puudega köetav kamin ja pliit on täpselt see, mida üks hing tahab, kui väljas rõskus ja tuul end igasse majaprakku ja inimkeresse pressib. Nüüd ma siis tean, et kodusoojusel on mitu tahku. Seda kurvem oli lahkuda ning vaadata otsa uuele ja algavale koolinädalale. Ei tahtnud linna, kuid siin ma nüüd olen. Istun vaikuses. Kuulda on üksnes kella tiksumist ja Tartu harakate kraaksumist. Laual on kool ja ema kingitud sinilinnutass ning isa kingitud motivatsioonitass. Ühes on suvine koduaia vaarikamahl, teises südasuvel korjatud taimetee.

Kui õnnelikuks teeb vahel mind see, et minu lapsepõlv on seotud üksnes ühe kohaga. Ei mingeid etappe, mingeid liigitusi. Üks maja, samad puud, sirelid, muruplatsid, kasvuhoone, peidukad, põõsad, aiamaa... Vikerkaar alati umbes samas kohas. Üleval ja kõrgel. Lennukite valged jooned, mis üle aia ennast pingule tõmbavad ja mind endasse mässivad. Midagi pole puudu, midagi pole üleliigset. Paljud inimesed pole mõistnud, et kui juba maal, siis milleks nii lähedal maanteele. Vahel ei saa sellest isegi aru. Kuid kui ma koolist koju tulles mööda pimedat maanteeäärt koju tulin, siis oli alati hea näha, et tuled toas põlevad. Ja kui hea ning turvaline oli siseneda oma koduaeda, kus ei saa sind kätte mürisevad masinad - nende häält polnud aeda isegi kuulda mitte. Ning taevasse vaadates oli just minu kodus kõige rohkem tähti. Linnas ei ole neid kunagi nii palju.

Lapsepõlves sai ikka emaga koos pärast väsitavat päeva (lasteaias mängimine oli siis ju minu töö) mööda maanteed kõnnitud ja kõnetempos loetud salmi: "Üks, kaks, üks, kaks, tee jääb ikka lühemaks!". Nüüd on sammud pikemad, lood teised ja maanteel kõnnin üldse väga harva. Kuid kui ma vahel tahan siit linnamüra seest põgeneda, siis on hea teada, et mul on see võimalus kõndida mööda sedasama teed, vaadata ikka neid tähti ja tunda, kuidas peas trummeldab: "Üks, kaks, üks, kaks...".

Kõik on uus, kuid siiski vanamoodi. Sajand uus, kuid see ei loe...
T. Mägi "Aeg on lahkuda"

Sunday 25 September 2011

Iga lõpp võib saada millegi uue alguseks

Avastasin suvel enda jaoks kellegi, kes puges mu hinge momentaalselt. Mäletan siiamaani seda õhtupoolikut. Istusin vaikselt ja hoidsin hinge kinni, sest mind oli tabanud midagi valgustavat. Sain sel hetkel uuesti teadlikuks sellest, milline võim on sõnal ja sellest suurem on see, kui inimene oskab seda võimukalt kasutada. Siiralt ja otse ilma mööndusteta. Millist julgust see nõuab, et avada end nii palju nii paljude võõraste ja tundmatute pilkude ees. Nüüdseks olen läbi lugenud selle inimese hinge ja taibanud, et kõige siiram ja puhtam ongi see, kes ei tee järeleandmisi ja räägib nii, nagu elu ON!

Tahaksin ka selliseks saada, kuid mitte päris samal moel. Esiteks pole mul seda julgust, teiseks elukogemust. Kolmandaks leian, et küll kõigele on oma aeg ja Inimene.
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...