Kuulasin eile vanu vinüülplaate. Tundsin, kuidas iga muusikasse segatud ning minevikku talletav kragin minu ajalugu enesele nähtavaks tegi. Istusin kaminast hõõguva valguse käes. Uus on unustatud vana. Eile sai see uue tähenduse.
Kogun endale kõike. Raamatuid, muusikat, küünlaid. Kõige rohkem kogun seda, mis on loendamatu - armastust, soojust, hinge- ning südamerahu, vabadust. Kui neid nähtamatuid asju olevate asjade kaudu kirjeldada, siis astuvad nad eksistentsile lähemale.
Siin ma täna olen. Oma päris tunnetavate ja kogutavate hetkede sees.
Milline kollektsionäär Sina oled?
No comments:
Post a Comment