Kuidas Sa seda ütlesidki?

Ma ei andnud endale aastavahetusel lubadusi, millest peaksin käesoleva aasta jooksul kümne küünega kinni hoidma. Alustasin sellega juba varem. Mingil määral on selline numbri uuenemine põnev. Mis siis, et ei pea mööduma palju aega, kui saan aru, et kõik liigub endistviisi edasi. Mingi uus leht keerab end sellest hoolimata mu silme ees lahti. Tabula rasa. Nüüd pean lihtsalt oma esimesed sammud astuma ja tegema selle omanäoliseks. 2012.

Alustan algusest. Viin esmalt lehe peale oma tähestiku algustähe - A. Eile istusin oma pimedas, tuulises, soojas koduõues ja mõtlesin A peale. Vist kõige tähtsam on sellest tuletatud. ArmAstus, Ausus, Austus, Au, Andmine, Arukus, Andekus, Anne, ... . Kui vastusrikkaks teeb see minu uue aasta esimesed sammud. Pean olema hoolas ja valvama. Austama nende sõnade võimsust. Kätte on jõudnud uus Aeg ja uued lood.

Eelmine aasta oli kiirust täis. Sain oma õppetunni, mille elasin läbi, kuid nüüd hakkan sellest õnneks vabanema. Enam ei taha nii. Nüüd proovin hakata elama teistmoodi ajas.