Kellele ei meeldiks positiivsed ja säravad inimesed? Jah, ma usun, et meil kõigil on olnud tihti momente, kus tunneme, et nüüd ja kohe vajan enda kõrvale inimest, kes suudab elule vaadata uue pilguga ja teha sellest kokkuvõtte, mis oleks õnneliku lõpuga nagu lemmikmuinasjutt, mida sai lapsepõlves lõpmatuseni loetud. Need inimesed on kui esimene kevadpäev, mis laseb uskuda uutesse algustesse või kui hommik, mis annab uue võimaluse. Need inimesed võimaldavad uut algust. Väike õrn lüke ja me oleme tagasi. Jõudnud taas sinna, kus tundus, et elu mängib meile vastu, avastame käte vahelt uue ja hapra võimaluse, mida tuleb nüüd hellalt hoida, kuid kasutusse lasta. Võib juhtuda, et tunne, miks võtsime nii lihtsalt vastu kaotajarolli, jääb arusaamatuks. Paraku tuleb see ruttu, nagu viimasel ajal üldse kõik. Suhted. Äri. Tehnika areng. Auto kiirus. Mis iganes. Ma usun, et kui neid otsuseid võetaks vastu pärast momenti iseendaga, ei leiaks inimkond end sugugi nii tihti kahe käega peast kinni hoidmas, suutmata valida, kuhu edasi. Ja need, kes on meie elu päikesed, jäävad meie elupjedestaalide ülemistele astmetele. Sest nemad on olulised, kuna võtavad meid nii, nagu oleme. Omaenda kaotuste ja võitudega.
No comments:
Post a Comment