Saturday 15 March 2014

Need elu suured pisiasjad

Iga päev elust täiendab mind. Muudab mind paremaks ja rikkamaks. Kõik need inimesed, paigad, raamatud, muusika, sündmused jms. Tahan neid teiega jagada, sest maailmas on nii palju ilusat. Need on mu elu suured pisiasjad.

Tartu Loodusmaja
Eile oli emakeelepäev. Vaatasin neid inimesi, kes emakeeleolümpiaadi tegid, hindasin nende töid, kuid selle kõige kõrvalt sain aru, et hindan ühtmoodi kõrgelt nende armastust ja austust eesti keele vastu. Lõpuks kohtusime nendega Tartu Loodusmajas. Ma polnud seal kunagi käinud, läksin lihtsalt niisama, ilma mingite suurte ootusteta, kuigi maja nimi ise oli põnev - LOODUSmaja! Sisenedes jäin kõike seda suu ammuli vaatama. See on tõeline paradiis! Maja välimus oli juba omapärane, eriti seest. Suur aed, loomakesed, puitseinad... Maja, kus armastatakse loomi, loodust, lapsi, loovust, Eestimaad. Koht, kuhu kindlasti tagasi minna. Imeline paik imeliste inimestega.








Blogi: "Fabritseeritud aktid"
Inimene, kes päästab maailma. Ausalt. Mulle oli juba varem raamatupoes jäänud silma raamat "Ideid maailma päästmiseks". Nüüd jõudsin ka blogini. Kui tahate teada, kuidas kartulitempliga patjadele mustreid trükkida, maskuliinset (või hoopis pitsilist!) lampi ehitada, kaarte valmistada või lihtsalt ilusaid fotosid vaadata, siis on see just teie koht! Seal on nii palju ilusat!

RUMI luuleraamat (tõlkinud Doris Kareva)
Rumi on 13. sajandi pärsia luuletaja ja teoloog. Nüüd on tema looming astunud meile sammu lähemale tänu Doris Karevale. Ilusas punapitsilise kaantega raamatu vahel. Ma arvan, et inimene, kes suudab oma loominguga, mille sünd ulatub nii kaugesse minevikku, ikka veel kõnetada tänase päeva inimest, on suure hinge, võimu ja südamega olnud. Ta on igavene.

Ma tõusen ja see üks mina
saab korraga sajaks minaks.

Nad ütlevad, et ma tiirlen su ümber.
Mis rumalus. Tiirlen ma ümber enese.

(Rumi)






Unistamine

Nädal on ringi peale teinud ja täna hommikul tõmbasin endale teki ümber ja asusin uuesti "Maahommikut" vaatama. Mida rohkem ma näen kõiki neid toredaid eestlasi, seda rohkem ma oma kodumaad armastan. Vaatasin, kuidas noored pered on maale elama kolinud ja kuidas ehitada lindudele pesakaste.
Minu Eestimaa (Foto: Aldo Tera)

Olen suur unistaja. Unistama peab suurelt, sest kui oma unistusi alla suruda või neid üldse mitte omada, siis ei tule üldse midagi välja. Siis elatakse õnnetut elu. Mina vaatasin täna oma ema ja mõtlesin, kui tore oleks ometi kunagi ise oma aeda projekte luua. Sest aed on nagu köök - sinna ei mahu kaks perenaist. Olen emaga väga õnnelik, kui ta taaskord oma lilledele selle uuema ja veel parema koha leiab. Mäletan, et väiksena ja eriti puberteedieas ei mõistnud ma, miks seda kõike vaja on. Nüüd ma saan aru - see on täielik meditatsioon. See ongi päris õige eestlastesse kodeeritud jooga. Vähemalt mina usun nii.

Paar päeva tagasi leidsin ilusaid mõtteid Valdur Mikitalt:
Eesti on tõeline ajakaev. Siia on peitu läinud nii palju kummalisi ja ürgseid ajakihistusi, et võtab lausa kõhedaks. See, mis maailmas praegu toimub, on määratu ajaline nivelleerumine – kaovad varasemad ajakihid, selle asemele hiilib totaalne ajakõrb, selline arusaamatu ja anonüümne kartulisalat ajaloota asjadest. See paljusus muudab maailma tegelikult vaesemaks – inimesel kaob ajas rändamise võime. Meil on see võime veel olemas.
Me võiksime rohkem uskuda ja usaldada lihtsaid asju: metsa, maavanaemasid, hullumeelset Eesti suve, mis meid varsti ees ootab. Me võiks oma maagilist elutunnetust rohkem usaldada, mis eelistab lihtsat keerulisele, vana uuele, seletamatut seletatavale. Poeetiliselt võiks öelda, et eestlasel pole vaja kuhugi minna, siin ongi asjade alg- ja päriskodu. Ja nende asjade panipaik, mis on maailmas otsa lõppemas ja mida nüüd kõik paaniliselt taga otsivad. Ei ole kuigi keeruline näha, et enamik neist asjadest on väga vanad asjad: mets, oma maalapp, võimalus istuda vanal aidatrepil ja mõelda suuri asju, nii suuri, et maailm on selle sees vaid üks täpp.

Mina usun ilusse ja eestlusesse. Unistan ilusatest asjadest, millest mul juba nii palju praegu olemas on. Unistan oma suurest aiast ja kodust. Käsitöö tegemistest, puhtast elust, suurest köögiviljaaiast. Roosidest, astilbedest, enelatest, sirelitest, tulpidest.... Õunapuudest, vaarikapõõsastest, murelitest ja ploomidest... Kiviktaimlatest ja väikesest veesilmast. Minu kodu lähedal peaks olema mets ja siis ma teaks kõiki tema saldusi - kust saab korjata seeni, kus on palju metsmarju, kus on ilus kevadet oodata... Minu kodu oleks piisavalt suur, kuid parajalt väike, et ei tekiks kadumise tunnet. Minu kodus oleks palju naeru ja palju omavahelist suhtlust. Minu kodus oleks iga asi oma looga, minu kodu oleks minu pere ja meie sõprade turvaline pesa. See kaitseks meid kiiruse ja kurjuse eest. Minu kodu elaks ja hingaks omas rütmis. Minu kodu oleks minu paradiis. 
Ma tahaks teha palju käsi- ja aiatööd. Ma tahan, et minu kodus oleks palju tantsu, et eestlaseks olemine oleks auasi. Minu kodus oleks palju raamatuid ja palju ruumi mõtlemiseks. Minu kodus võiksid olla kangasteljed. Lapsed saaksid olla ausalt nemad ise. Kodus peaks olema palju loomi. Minu kodus ei tohiks olla mürke, nii füüsilises vormis kui mõtteliselt. Seal peaks olema hea hingata ja ruumi seda teha. 

 










 

Saturday 8 March 2014

Kevadpäike

Kui tavaliselt on kevad vaikselt ligi hiilnud, siis nüüd on ta suure sammuga ja äkki minu lähedale astunud. Päike soojendab juba põski, eile vahetasin talvesaapad kevadkingade vastu. Ainult jahe tuulehoog paneb vahel veel käed salli järele haarama. Kevad on ääretult inspireeriv.

Eriti hea on kevadet maal vastu võtta. Isegi siis, kui väljas sajab vihma, nagu see täna oli. Võtta oma valge heleroosade roosidega kohvitass ja kerida end unesooja teki sisse ning asuda Maahommikut vaatama. Vaadata neid imelisi inimesi, kes meie väikesel maal elavad. Olla õnnelik, et leidub veel inimesi, kes oma kodumetsast hobusega puid toovad lihtsalt sellepärast, et nii on ju lihtsalt äge! Pealegi künnaks traktor niigi väikese metsapinna segamini ja hobuse eest hoolitsemine on palju odavam kui traktori korrashoid. Vanast ehitusmaterjalist disainitakse peegliraame. Sain uuesti tõdeda, et käsitööl on ikka veel eestlaste naiste südames koht broneeritud. Mind panid need roositekid küll ahhetama. Milline küldaväärt oskus! Eesti on maailmailus koht, kus olla.

Praeguseks on päike jälle välja tulnud. Naistepäeval on alati ilus ilm.

Mulle meeldib unistada. See on tegevus, mis hinge toidab.

double exposure.


Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...