Tuesday 10 July 2012

Peegeldused

Valged kirsiõied on muutunud punasteks veidi hapukateks marjadeks puuokstel, mida on hea muruniitmise vahel suhu pista. Kodus on aus olla. Siin puudub mul hirm maailma ja võõraste jõudude ees. On asju ja hetki, millest peab hoiduma. Neid omaks võtmata saab neist hoiduda. Kodus saab lihtsalt kõrvale panna kõike võõrast ja vale.
Marjad on peaaegu valmis saamas. Vaarikad, kirsid, must- ja valgesõstrad ning maasikad valmivad järk-järgult, mis annab võimaluse neid kauem nautida. Varsti hakkab sissetegemise aeg. Panen hoidised väikestesse purkidesse - nii on neid ilus edasi kinkida. Erilises ja kaunis pakendis oma koduaia suve õndsal talvisel ajal edasi kinkida on meeliülendav.
Maasikalehed ja natuke valget ristikut on leidnud tee paberkottidesse. Peagi avaneb sama võimalus ka raudrohule, piparmündile, pärnaõitele. Välja tuleb mõelda veel ilus märk oma kodutee jaoks ja siis on kõik täiuslik. Märk mis kannaks edasi kodusoojust. Seda minu oma.
Mõtlesin täna iseendale. Tegin selleks ruumi ja võtsin aega. Oli huvitav.
Tean, et olen natuke maha jäänud oma mõtetega. Õnneks tean, mis ravi aitab.


No comments:

Post a Comment

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...