Kaon suveöhe

Tundub, et suvi hakkab end lõpuks näitama. Kohe-kohe hakkab ta päriselt minu kaasteeliseks. Rändame temaga läbi 3 kuud minu elust.
Ma ei tea veel täpselt, milliseks kujuneb minu suvi. Seekord võtan ta vastu ilma eriliste plaanideta. Ainuke, mida ma tean, on see, et tahan olla rohkem iseendaga ja kasutada aega kvaliteetsemalt. Sest tegelikult on maailma kõige paremad hetked tasuta. Mittekohad on seotud raha, kohad meelerahuga.
Ma ei tea, milliseks kujuneb minu suvi, aga selles võin kindel olla, et tegelen oma hingega. Olen teadlikum. Valin linnas olemise asemel maal olemise, suurrandade asemel väikesaarte kadakad ja valged liivarannad, päikeseloojangute asemel päikesetõusud, Põhja-Eesti asemel Lõuna-Eesti väikesed külateed ja järved ning metsad, autode asemel jalgrattad, rongid ja bussid... Rohkem aiatööd, klassikalist muusikat ja jazzi ja folki, sõprade ja pereliikmetega koosolemist, kodumaa maasikaid ja vaarikaid. Rohkem kallistusi, inspiratsiooni, raamatuid, teeõhtuid, lõkkeid, tantsimisi. Rohkem reise Eestimaa pinnal, rohkem kodu, armastust, hoolimisi. Kirjutan, luuletan ja õmblen. Teen sporti, palju pilte. Niidan muru, käin saunas ja metsas. Rohkem laulu ja muusikat, proovin kitarrile uue elu sisse lüüa. Rohkem lilli ja piknikke vabas õhus. Kutsun sõbranna külla, teen kooki, korjan piparmünti/ristikut/pärnaõisi/raudrohtu, et neid paberkottidesse talve ootama jätta. Hakkan ilusaid kaarte valmistama, avastan oma koduümbrust, laulan omaette rohkem. Naeran ja naeratan. Mõtlen ja unistan. Olen.

Suvi...

~~Teele~~