Ja siis ta tuli... Üks raamat. Tema lasi end oodata. Ja lubab end iga päev ükskõik mis ajahetkel avada.
Sattusin ühel varasuvisel päeval lehitsema kokandusajakirju, et leida huvitavaid retsepte. Korraga märkasin midagi ja sain aru, et keegi väga minu moodi inimene on need sõnad ritta seadnud. Just oma veidi ettevaatlikul moel ja äärmiselt romantiliselt. Sain aru, et see ongi mina! Tundsin äratundmisrõõmu. Otsisin üles selle raamatu ja inimese raamatu taga. Olin äärmiselt õnnelik ja ruttasin raamatupoodi. Müüja ei saanud täpselt aru, mida ma otsin. Ma poleks iialgi arvanud, et midagi sellist, midagi nii minulikku võib kord minu teele sattuda. Saatus on olemas. Ta viis minu ja selle raamatu kokku.
Lubage esitleda....
DELIRIO AMOROSO
Kersti Rea
Mu süda hakkas natuke kiiremini lööma, kui nägin, et raamatus on pilt austria rahvariietest.
ÕNNEKS ON NII VÄHE VAJA...
See väike kogum suvemeenutusi on üles kirjutatud külma talveajal.... Igatsusest suvesooja ja päikese järele - Mitte Hispaania või Itaalia, vaid just Eestimaa suve ja päikese järele...
See on justkui väike suvemeditatsioon, mis aitab pikal ja pimedal ajal ellu jääda ja ära oodata... suvi tuleb õnneks igal aastal, ikka ja jälle!
See on üleskutse linnainimestele. Eestimaal on veel nii palju imelisi maakohti, mis ootavad lagunedes omanikke. Minge, otsige oma koht üles ja te ei kahetse!
Suvisel ajal ei ole mõtet turismireisile sõita. Seda võib teha külmemal ajal. Eestimaa on suvel kauneim ja mõnusaim paik.
Õnneks on tegelikult nii vähe vaja - tuleb vaid üles leida rõõmuraasukesed, mis meil kõigil ümber olemas on: loodus, ilu, kodu, kallid inimesed, pisikesed tähtsusetud, kuid armsad asjad ja tegemised...
Et olla õnnelik, peame elama harmoonilist ja tasakaalus elu. Kiirele tööajale peame leidma vahelduseks mahalaadimise võimaluse. Linnas, oma igapäevases töös, modernsete ja kaunite kodude loomisega tegelemisele vahelduseks on meil oi kui mõnus nädalalõpuks ära pageda sinna, kus ei ole ütegi disainiasja. Pole elektritki... Ja pole vajagi, sest küünlavalgusõhtud on nii õdusad...
(Kersti Rea)
No comments:
Post a Comment