Lihtsus puudutab. Hinge, südant, mõistust... minu maailmapilti ja paneb selle teisiti tiirlema. Lausa vastassuunas. Kirgastav ja vabastav. Silmad hakkavad särama, süda tuksuma. Maailm muutub mind ennast ühendavamaks.
Tunnen, et hakkan end ette valmistama millegi uue tulekuks. Olemise kergus näitab end taas, nagu see oli vanasti? Ehk tõesti.
Täna oli hiilgamalt hea panna selga suvine lilledega kleit ja istuda õues ning kuulata linnulaulu, kuskil kaugel mängis Klassikaraadio. Lugesin raamatut, mis oli väga lihtne, kuid ilus. Kohati oli see just kui minu enese elu kirjeldus. Selle maailma, kus on mõistatusi, samas nii palju head ja ilusat. Meenus minu selle kevade esimene liblikas. Kollane. Viisin end hetkeks järgmisesse aastasse. Väike ärevustukse käis südamest läbi. Usun, et sellest võib tulla midagi vägevat.
Taipamine, et olen vaba kõigis oma valikutes, tähendab jõudmist teatud verstapostini. See on see koht, kust algab vabadus olla avatud sellele, mida elu toob ja teada, et ta toob seda, mida ma soovin.
ReplyDeleteJa selleni jõudmist saabki selleks elu kõige suuremaks õnneks nimetada. Kadri, Sinu mõtted on kirgastavad!
ReplyDelete